Pärnu Blues

Juhtkiri: Bluusipealinn Pärnu

07.08.2010 09:50

Aastaid on Pärnus hea sõna, nostalgia ja igatsusega meenutatud kunagisi Fiesta jazz-festivale, mis tõid linna nii palju muusikat, rahvast ja elu, millist siin ei varem ega hiljem pole nähtud. Fiesta eestvedaja Herbert Murd suutis pealtnäha võimatut ja pani koos oma tiimi ning kümnete vabatahtlike abilistega maha mitte märgi, vaid püstitas tippmargi.

Väiksemaid ja suuremaid festivale on Pärnus toimunud pärast Fiestatki, kuid tolle edu ja feeling’uni pole seni küünditud, Pärnu džässipäevade ja teiste eluiga on jäänud lühikeseks.

Ühiskond, inimesed ja olud on võrreldes kaheksakümnendate aastate lõpu ja üheksakümnendate algusega, mil Fiestad toimusid, tublisti muutunud, kuid lõppev nädal näitas, et aeg on Fiesta-laadse, Pärnu eri paiku hõlmava muusikafestivali sünniks küps ning Fiestale leidub reaalne mantlipärija – Pärnu bluusipäevad.

Tänavused bluusipäevad tõid Pärnusse huvitavaid bluusimehi nii Eestist kui mujalt ja ehk viis inglase Steve Morrisoni, šotlase Dave Arcari või Tartu bluusivõlurite Bullfrog Browni esinemine bluusi juurde nii mõnegi uue kõrvapaari.

Linna ja melu mõttes pole lõppkokkuvõttes isegi oluline, kas toimub hea jazz’i-, roki- või bluusifestival, tähtis on, et muusika kõlab, inimesed liiguvad ringi ja on lõbusad. Pärnu bluusipäevad tõidki suvistesse argipäevadesse nii muusikat, inimesi kui lusti.

Kirjanik ja bluusispetsialist Toomas Raudam on öelnud täpselt, et ega bluusist lahti saa, sest see tuleb tagasi ja vaatab sulle otse otsa. Sel nädalal vaatas bluus pärnakaile otse otsa ja rõõm oli mõlemapoolne. Bluusipäevade ja bluusiklubi eestvedaja Üllar Kallau sai hakkama igati väärt sündmusega, millele Pärnu Postimees soovib pikka iga, seda enam, et piletiraha ei küsitud ei suurte ega väikeste bluusimeeste esinemise jälgimise eest.

Kommenteeri